2019. aasta detsembris andsid eluaseme- ja linna- ja maapiirkondade arengu ministeerium ning riiklik arengu- ja reformikomisjon ühiselt välja dokumendi „Elamuehituse ja munitsipaalinfrastruktuuri projektide peatöövõtu juhtimismeetmed“, mis rakendatakse ametlikult 1. märtsil 2020.

1. Ehitusüksuse poolt võetavad riskid
Võrreldes pakkumise esitamise ajal kehtinud baasperioodi hinnaga kõiguvad peamised insenerimaterjalid, -seadmed ja tööjõuhinnad väljaspool lepingujärgset vahemikku;

Lepinguliste hindade muutused, mis on tingitud siseriiklike seaduste, määruste ja poliitika muudatustest;

Ettenägematute geoloogiliste tingimuste põhjustatud muutused insenerikuludes ja ehitusperioodil;

Ehitusüksusest tulenevad projekti maksumuse ja ehitusperioodi muutused;

Vääramatu jõu põhjustatud muutused projekti maksumuses ja ehitusperioodis.

Riskide jagamise täpne sisu lepivad lepingu pooled kokku.

Ehitusüksus ei tohi määrata ebamõistlikku ehitusaega ega tohi mõistlikku ehitusaega meelevaldselt lühendada.

2. Ehitus- ja projekteerimiskvalifikatsioone saab vastastikku tunnustada
Julgustage ehitusüksusi taotlema projekteerimiskvalifikatsiooni. Esimese taseme ja kõrgema ehituspeatöövõtu kvalifikatsiooniga üksused saavad otse taotleda vastavat tüüpi projekteerimiskvalifikatsiooni. Vastava ulatusega projekti lõpetatud ehituspeatöövõtu tulemusi saab kasutada projekteerimis- ja ehitustoimivuse deklaratsioonina.

Julgustage projekteerimisüksusi taotlema ehituskvalifikatsiooni. Üksused, millel on terviklik inseneriprojekteerimise kvalifikatsioon, tööstusharu A-klassi kvalifikatsioon ja ehitusinseneri A-klassi kutsekvalifikatsioon, saavad otse kandideerida vastavatele üldehitustöövõtu kvalifikatsioonidele.

3. Projekti peatöövõtja
Samal ajal on sellel projekti ulatusele sobiv insener-projekteerimise ja ehituse kvalifikatsioon. Või vastavate kvalifikatsioonidega projekteerimis- ja ehitusüksuste kombinatsioon.

Kui projekteerimisüksus ja ehitusüksus moodustavad konsortsiumi, tuleb juhtüksus mõistlikult määrata vastavalt projekti omadustele ja keerukusele.

Projekti peatöövõtja ei tohi olla peatöövõtuprojekti agent-ehitusüksus, projektijuhtimisüksus, järelevalveüksus, kulukonsultatsiooniüksus ega pakkumismenetluste asutus.

4. Pakkumine
Projekti peatöövõtja valimiseks kasutage pakkumismenetlust või otselepingut.

Kui mõni peatöövõtu projekti projekteerimise, hanke või ehituse osa kuulub projekti alla, mis tuleb seaduse kohaselt pakkumismenetluse korras hangetele panna ja vastab riiklikele standarditele, valitakse projekti peatöövõtja pakkumismenetluse teel.

Ehitusüksus võib pakkumisdokumentides esitada täitmisgarantiide nõuded ning nõuda pakkumisdokumentides alltöövõtu sisu täpsustamist vastavalt seadusele; pakkumise ülempiiri puhul peab ta määrama pakkumise ülempiiri või pakkumise ülempiiri arvutamise meetodi.

5. Projekti alltöövõtt ja alltöövõtt
Ettevõtlusinvesteeringute projektide puhul väljastatakse peatöövõtu projektid pärast kinnitamist või esitamist.

Valitsuse investeeringutega projektide puhul, mille puhul kasutatakse peatöövõtu meetodit, väljastatakse peatöövõtu projekt põhimõtteliselt pärast esialgse projekti heakskiitmise lõpetamist.

Valitsuse investeeringutega projektide puhul, mis lihtsustavad kinnitusdokumente ja kinnitusprotseduure, väljastatakse peatöövõtu projekt pärast vastava investeerimisotsuse tegemise kinnituse saamist.

Projekti peatöövõtja võib sõlmida alltöövõtulepingu otse.

6. Lepingust
Ettevõtete investeerimisprojektide peatöövõtu puhul tuleks vastu võtta täishinnaga leping.

Valitsuse investeeringutega projektide üldleping peab mõistlikult määrama lepingu hinna vormi.

Ühekordse summaga lepingu puhul lepingu koguhinda üldjuhul ei muudeta, välja arvatud juhtudel, kui lepingut on võimalik muuta.

Lepingus on võimalik sätestada projekti peatöövõtulepingu mõõtmisreeglid ja hinnakujundusmeetod.

7. Projektijuht peaks vastama järgmistele nõuetele
Omandada vastav ehitusinsener-tehniline registreeritud praktika kvalifikatsioon, sealhulgas registreeritud arhitekt, maamõõtmise ja projekteerimise registreeritud insener, registreeritud ehitusinsener või registreeritud järelevalveinsener jne; need, kes ei ole registreeritud praktika kvalifikatsiooni rakendanud, omandavad kõrgema astme kutsetehnilise kutse tiitli;

Töötanud kavandatava projektiga sarnasel alal peatöövõtu projektijuhina, projekteerimisprojekti juhina, ehitusprojekti juhina või projekti järelevalveinsenerina;

Tunneb inseneritehnoloogiat ja peatöövõtu projektijuhtimise alaseid teadmisi ning nendega seotud seadusi, määrusi, standardeid ja spetsifikatsioone;

Omab tugevat organiseerimis- ja koordineerimisvõimet ning head kutse-eetikat.

Ehituse peatöövõtu projektijuht ei tohi olla samaaegselt kahe või enama projekti peatöövõtu projektijuht ega ehitusprojekti eest vastutav isik.

Peatöövõtu projektijuht kannab seaduse kohaselt eluaegset vastutust kvaliteedi eest.

Need meetmed jõustuvad 1. märtsil 2020.